Uus abivallavanem Tõnis Kõiv: „Soovin panustada tõhusamasse planeerimisse ja vähendada bürokraatiat.“

2. juunil alustas Rae valla ehituse, planeerimise ja keskkonna valdkonna abivallavanemana tööd senine
pikaaegne volikogu esimees Tõnis Kõiv. Rae Sõnumid tegi uue abivallavanemaga juttu, et uurida, mis tõi ta sellesse rolli ning mida ta uues ametis oluliseks peab.

Teil on pikk töökogemus nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi tasandil. Kuidas jõudsite otsuseni võtta vastu abivallavanema ametikoht?

Olen tõepoolest avaliku sektori heaks töötanud juba poole oma elust. 26-aastasena valiti mind esimest korda Paide linnapeaks ja olen siiani pikima staažiga Paide linnapea (1996–2004). Seejärel olin kümme aastat parlamendi liige, alates 2015. aastast Rae vallavolikogu liige ning 2018. aastast esimees.

Kui senine abivallavanem Ivari Rannama otsustas karjääriredelil edasi liikuda ning asuda tööle kliimaministeeriumisse, leidis Reformierakonna tiim, et valimisteni jäänud suhteliselt lühikese aja tõttu olen mina sobivaim kandidaat abivallavanema kohale, kuna olen juba teemadega kursis ning tunnen kolleege. Nii ei ole ka sisseelamine mulle raske. Ametit vastu võtma kallutas mind eelkõige mu abikaasa ja poja toetus ning põnevust lisas tõsiasi, et olen küll olnud linnapea ja volikogu esimees, aga abivallavanem mitte. Ja kui meeskond usub, et saan selles ametis kasulik olla, siis olen valmis panustama.

Millistele teemadele kavatsete abivallavanemana lähikuudel kõige enam keskenduda?

Abivallavanemana tahan, et planeerimisprotsessid saaksid tulevikku silmas pidavat sisendit, et erinevate lubade väljastamine ei aeglustuks, inimeste mured leiaksid lahenduse ja bürokraatiat oleks vähem. Püüan sellele kaasa aidata nii palju kui minu võimuses. Aastatepikkune kogemus õigusnõustajana on sisse harjutanud oskuse arvestada aega minutites ja olla efektiivne. Seega on sügiseste valimisteni jäänud veel väga palju töötunde ja minuteid. Milliseks kujuneb Rae valla juhtimine pärast valimisi, sõltub juba valijate tahtest. 

Olete pikalt olnud Peetri elanik. Kuidas on see piirkond ajas arenenud? Millisena näete nii selle kandi kui kogu valla tulevikku?

Oleme perega elanud Peetris 2004. aasta detsembrist. Selle aja jooksul on ümbrus muutunud privaatsust ja vaikust pakkuvaks kõrghaljastatud kauniks elukeskkonnaks. See pole alati nii olnud – varasematel aastatel on ette tulnud erinevaid mürahäiringuid, millega olen ka tegelenud. Olen veendunud, et mida kvaliteetsem on elukeskkond, seda vaiksem seal on. Peetri ja Jüri kandis on mitmeid kohti, kus tehnopargid asuvad kodude vahetus läheduses. Hoonete vahemaid ei saa enam muuta, küll aga saab tehnoparkide negatiivseid mõjusid leevendada – näiteks müra, liikluskoormust, liiklusohutuse küsimusi või keskkonnariske. Vallavalitsuse ülesanne on kaasa aidata hea elukeskkonna loomisele, mis soodustab kodurahu. 

Näen, et elukvaliteet Rae vallas saab tänasest veel paremaks minna. Rae vald on noorima elanikkonnaga vald Eestis, meie elanikud on võimekad ja ambitsioonikad inimesed. Seetõttu peab ka neid ümbritsev elukeskkond, sealhulgas vald, pürgima uudseimate ja tulevikku vaatavate lahenduste suunas.

Tõnis Kõivu (vasakul) õnnitleb pärast abivallavanemaks valimist volikogu aseesimees Tanel Tammela. Foto: erakogu