Asendusteenistus pakub ajateenistusele alternatiivi

Käesoleva aasta juuli alguses tuleb paljudel noormeestel – vabatahtlikult võivad liituda ka naised – asuda aega teenima. Neile, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel ei soovi kaitseväkke minna, on mõeldud asendusteenistus.

Aastatel 2016–2018 asus asendusteenistusse 231 noormeest, kellest enamike puhul said määravaks kõlbelised põhjused, mis kujutavad endast erinevaid maailmavaatelisi seisukohti (eetilised, filosoofilised, humanitaarsed jmt), miks inimene on relvade ja jõu kasutamise vastu.

Kolmel eelmisel aastal esitati kokku 392 taotlust, millest jäid rahuldamata kuus. Leidus ka neid, kes võtsid hiljem taotluse tagasi või langesid välja tervislikel põhjustel. „Ka asendusteenistusse minejad peavad läbima arstliku komisjoni ja vastama tervisenõuetele,“ täpsustab Kaitseressursside Ameti (KRA) avalike suhete nõunik Anne Osvet.

Usulisi põhjusi tuleb tõendada

Kõige rohkem on asendusteenistust läbitud sotsiaalasutustes. Asendusteenistujate arv on piiratud, sest kaitseministeerium eraldab selle tarbeks kindla summa. „Asendusteenistus ei ole kergem ega raskem ajateenistusest, see on lihtsalt teistsugune teenistus,“ lisab Osvet.

Asendusteenistuse kasuks otsustanud noormehel tuleb esitada KRA-le vastav taotlus. Sellele järgneb vestlus ja essee kirjutamine, millest peaks nähtuma tema kõlbeline maailmapilt. Usulisi põhjusi tuleb tõendada usuorganisatsiooni vastava kirjaga.

Asendusteenistust saab läbida asutuses, mis tegeleb pääste- või sotsiaalteenuse osutaja juures ning õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid. Teenimiskohtadega on KRA sõlminud lepingud ja asutuste juhtidega hoitakse pidevat sidet kogu 12-kuulise teenistuse vältel.

„Noormehed, kes asuvad asendusteenistusse, elavad kodus ja käivad teenimiskohta nagu päevatööle. Neil ei ole kaitseväe varustust ega toitlustamist. Samas saavad nad iga kuu toetust, mille suuruse kehtestab vabariigi valitsus ja mis praegu on miinimumpalga suurus ehk 540 eurot,“ kirjeldab Osvet.

Asendusteenistusse kutsumise aeg ei ole seotud ajateenistusse kutsumisega, asendusteenistusse kutsub KRA jooksvalt läbi aasta. „Kui noormees on alustanud asendusteenistust ja soovib tavapärast ajateenistust läbida, siis see enam võimalik ei ole. Seepärast soovitame otsuse eelnevalt hoolikalt läbi mõelda,“ rõhutab Osvet.

KRA on asendusteenistujatele püüdnud vastu tulla ja leida nende kodukohale võimalikult lähedal asuva teenimiskoha. Praegu on teenistuses 80 asendusteenistujat, asendusteenistuse kohti on Eestis umbes 300.

Koolid huvitatud

Asendusteenistujate kaasamisest on huvitatud nii Jüri Gümnaasium kui ka Järveküla Kool. Eelnev kogemus neil puudub. „Arvan, et see on arendav kogemus mõlemale poolele,“ lausub Jüri Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppedirektor ja HEV koordineerija Evelin Vanaselja. „Meie koolis saaksid asendusteenistujad rakendust õpetajate abidena, kes oleksid toeks erivajadustega õpilastele.“

Asendusteenistuse laialdasemat kasutamist toetab ka Järveküla Kooli direktor Mare Räis. „Olen veendunud, et paljud noormehed, kes ei vasta ajateenistuse tervisenõuetele, saaksid koolis abiõpetajatena hakkama. Skandinaavias ja Saksamaal kasutatakse asendusteenistust palju rohkem. Võiksime sealt eeskuju võtta,“ sõnab Räis.

Rae Sõnumitega kohtunud viis Jüri Gümnaasiumi abiturienti kinnitasid, et on asendusteenistusest kuulnud ajakirjanduse või tuttavate vahendusel. 11. klassis toimunud riigikaitsekursusel sellest nende mäletamist mööda ei räägitud ning seetõttu on neil vaid pealiskaudne info. Sõpradega ei ole teemat arutatud. „Mina soovin kaitseväkke minna kohe pärast gümnaasiumi. Ülikooliõpingute ajal on see palju keerulisem,“ ütleb Erast Männik.

„Minul on kaks tuttavat, kes on eelistanud asendusteenistust,“ täiendab Mihkel Loorents. „Nemad võrdlesid seda ühiskondlikult kasuliku tööga, mida peavad trahvi maksmise asemel tegema näiteks autoroolis purjus peaga vahele jäänud inimesed. Minu tuttavad võtavad seda kui karistust, kuid minu meelest on see kaitseväe kõrval täiesti normaalne valik.“

Foto: Õpilased riigikaitselaagris. Autor: reamees Karl Heinrich Arras, Kaitseväe Peastaap