Ampler Bikes arendab, toodab ja müüb kergeid elektrijalgrattaid linnaliiklejaile. Ampler on linnasõitudeks mõeldud kerge elektrijalgratas, millega sõitmine on väga lihtne – ei mingeid raskeid akusid, suuri ekraane ega muid segajaid. Ettevõte on ühendanud kaasaegse tehnoloogia ja klassikalise jalgratta välimuse, et ratturil oleks kergem pedaalida ja jõuaks soovitud sihtpunktidesse võimalikult kiiresti kohale. Ampleri keskmine hind on 2500 eurot. Kui arvutada kokku auto aastane küttekulu, parkimistasud jm, siis on elektriratas igati mõistlik investeering.
Ampleri rattaid on tänaseks toodetud üle 10 000 ja need sõidavad rohkem kui 20 riigi teedel. Ampler valiti 2020. aastal TOP3 Eesti eksportiva ettevõtte hulka. 2019. aastal avati tootmishoone Jüri alevikus (Uus-Ringi tee 5) ning seoses tootmismahu olulise kasvuga planeeritakse lisaks uutele meeskonnaliikmetele ka juba suuremaid tootmisruume. Tootmise tulevikku nähakse esialgu pealinnale pisut lähemal, võimalusel Peetri alevikus.
Ampler sai alguse kolme asutaja – professionaalse motokrossisõitja, inseneri ja jalgrattadisaineri (Ardo, Hannes, Rait) – toredast kõrvalprojektist. Meestele meeldis tehnoloogia ja ratastega katsetada ning taheti näha, kas suudetakse ehitada kerge ja ilus elektriratas, millega oleks ka mugav sõita. Koos külastati Eurobike’i rattamessi ja prooviti ära mitmed turul olevad elektrijalgrattad. Oldi meeldivalt üllatunud – esimene prototüüp sõitis paremini kui pea iga teine elektriratas. Sel hetkel said mehed aru, et sellest võib välja kasvada midagi enamat kui vaid kõrvalprojekt.
Ampleris töötab tänase seisuga 75 inimest (20 neist Saksamaal), kes teevad iga päev tööd selle nimel, et pakkuda klientidele maailma parimaid elektrirattaid. Plaanis on käesoleval aastal juurde värvata veel ca 40 inimest.
Teadupärast oli eelmine aasta Ampleri jaoks väga edukas. Suutsite oma käivet lausa kahekordistada ja hakkate varsti ehitama uut tehast. Kuidas on see võimalik võttes arvesse koroonast tingitud segast aega, kus mitmed ettevõtted on sunnitud oma tegemisi hoopis kokku tõmbama või sootuks lõpetama?
Me olime oma eelmise aasta tulemusega kokkuvõttes rahul, kuigi eesmärgid olid oluliselt kõrgemad. Rattamaailmas oleme me endiselt väga väike ja noor ettevõte. Oleme endale seadnud kõrged eesmärgid ja kasvutempo, eelmisel aastal jäime sellele ligi kahekümne protsendiga alla. Koroona esimese lainega eelmisel kevadel kukkus jalgrataste müük Euroopas päris järsult, kuna kõik osapooled (tootjad, tarnijad, ostjad jt) ehmatasid ära, valitses ebakindlus tuleviku osas. Kui inimesed olukorrast taastusid ja harjusid, hakati otsima liikumiseks uusi alternatiive ning rattatööstusel hakkas maailmas taas väga hästi minema. Kui me eelmisel kevadel läksime müügi osas nö lati alt läbi, siis suvel müüsime me juba rohkem ehk põhimõtteliselt müüsime oma lao tühjaks. Rattatööstus on iseenesest väga vana ja tarnijad samuti suured pika ajalooga ettevõtted, aga nad ei olnud suutelised selle tempoga kaasa tulema. See tähendab, et ei jõutud materjali tarnida nii kiiresti, kui oleks olnud vaja. Selline olukord, kus toimub nö võitlus materjali pärast, kestab tänaseni ja ilmselt jätkub veel aastakese.
Ampler ei töötle toormaterjali ise ehk me sõltume samuti suurtest tarnijatest, kes on teinud meie jooniste järgi vajaminevad rattajupid ise valmis. Suure osa ostame me sisse Taiwanist, kus on väga pikk rattatootmise ajalugu, hea kvaliteet ja kõige kõrgem võimalik kompetents antud valdkonnas. Seoses sellega oli meil päris raske talv ning ka aasta esimeses pooles olime sunnitud tihti toomise seisma panema. Usume ja loodame siiski, et aasta teises pooles olukord stabiliseerub ja saame oma kasvu jätkata.
Kui paljud teie töötajatest on Rae vallast?
Selles hoones on umbes 20% Rae vallast. Uusi töötajaid värbame hea meelega just Rae vallast, et inimestel oleks võimalikult mugav tööle liikuda. Jagame oma töökuulutusi ka Rae valla sotsiaalmeedia gruppides.
Teie peamine turg on Saksamaa, seal kasutavad elektriratast ka vanemaealised inimesed. Kuidas eestlased elektriratta üldiselt vastu on võtnud? Kas see sobiks liikumisvahendiks ka Eesti vanemaealistele või oleme me selleks liiga konservatiivsed?
Kahjuks on Eestis veel pikk tee minna, et kõik elektriratta omaks võtaks. Eestis on üldine suund hea olnud, aga tempo võiks olla küll kiirem. Meie ettevõtte ajalugu on seitse aastat pikk, selle aja jooksul on jalgrattaid järjest enam tänavatele tekkinud ja rohkem on ka erinevaid arutelusid näiteks rattastrateegia teemadel. Eestil on olemas kõik eeldused, et liikuda Saksamaa või Amsterdami suunas. Kõik algab infrastruktuurist, teede korrashoiust ja mõttemallist. Eestis on pikka aega olnud kuvand, et jalgrattaga sõidab eelkõige pensionär või vaene inimene, rikas inimene sõidab autoga. Kuid loodetavasti pole enam kaugel aeg, kui enamik inimesi saab aru, et jalgratas on linnaruumis kõige mõistlikum liiklusvahend. Jalgratas on hea nii meie tervisele, keskkonnale kui ka rahakotile.
Millest tulenevalt tekkis idee tuua oma tootmine Tallinnast just Rae valda?
Kaks Ampleri kolmest asutajast on pärit Rae vallast Arukülast ehk see kant oli meile juba varasemalt tuttav. Meie eelmine tootmispind Kristiines jäi kitsaks ning pidime otsima koha, kus oleksid tootmiseks paremad võimalused ning mis oleks logistiliselt võimalikult mugav. Meie esimene valik oleks olnud Peetri kant, mis oleks pealinnale pisut lähemal, aga aeg survestas tagant ning kõikidest võimalikest variantidest oli Jüri kõige mõistlikum.
Kuidas hindad Rae valda kui vallaelanik, mis on hästi, millest tunned puudust?
Kolisin perega Rae valda tagasi Ampleri tehase järgi, varem elasime Koplis. Ma usun, et ühel päeval jõuan ma lõpuks Arukülla tagasi. Mulle väga meeldib Rae vallas elada ja Jüri on samuti selle pooleteise aasta jooksul väga meeldima hakanud, sest siin on kõik eluks vajalik olemas. Tallinnas käin väga harva, kas siis töö tõttu, perega kinos või mõnes huvitavas kohas söömas. Rae on elamiseks väga mõnus koht, lasteaiad ja poed on käe-jala ulatuses, on olemas heas korras terviserajad jm. Ideaalist on puudu veel vaid rong! See on olnud meile pisut probleem ka inimeste värbamisel, sest meie töötajad on väga keskkonnateadlikud ja hea meelega ei käiks igapäevaselt tööl autoga.
Olete kohe Telliskivi Loomelinnakus avamas uut poodi. Kas tulevikus plaanite avada poe ka Rae vallas?
Sellist plaani hetkel ei ole, sest majanduslikus mõttes pole see eriti tulus ettevõtmine. Ka Telliskivis avatava poe eesmärk on pigem oma kaubamärgi näitamine ning justkui kohustus omada Eesti tootjana ühte esinduskauplust ka oma kodumaal. Soovime luua eestlastele võrdsed võimalused teistega, mis puudutab Ampleri tooteid ja teenindust. Eesti turg moodustab meie müügist vaid 1%, kogu aur ja energia läheb Eestist välja. Ka turunduseelarve on suunatud väljapoole, sest olime juba alguses teadlikud Eesti turu väiksusest ja piiratusest. Muidugi oleks tore rääkida lokaalselt kaasa ka Rae vallas, aga täna on selleks teised meetodid. Näiteks loome me palju uusi töökohti, kõik töötajad saavad endale Ampleri jalgratta, ka Jüri vahel on juba mitmeid sõitmas näha.
Toetasite üle-eestilist heategevuslikku suurprojekti „Igale lapsele jalgratas”. Kas vähese liikumise taga on praegusel ajal Eestis rasked majanduslikud olud või on see mingite teiste asjaolude tõttu?
Raha taha rattaost kindlasti ei jää, sest see on igati odavam kui mistahes auto. Kui rääkida mainitud kampaaniast, siis toetame seda hea meelega, sest usume, et Eestis on kindlasti peresid, kes majanduslikel põhjustel ei saa oma lastele eale vastavat jalgratast soetada. Jalgratas on iga lapse arengus oluline etapp. See annab lapsele esimese tunnetuse vabadusest ja võimaluse liikuda kaugemale ning on loomulikult ka tervisele kasulik.
Pigem on majanduslikest oludest olulisem linnastumise aspekt. Linnas pole väga palju kohti, kus rattaga sõita, infrastruktuur on kesine ja lastel on suisa ohtlik rattaga linnas sõita.
Mida arvad Tallinna rattastrateegiast? Kas see peaks olema lokaalne või liiguksime me kiiremini edasi, kui see oleks riiklik projekt? Kas vallad peaksid selliseid arenguid ise suunama või otsima eeskuju ja tuge suuremate seast?
Loomulikult oleks tore, kui riik või pealinn näitaksid head eeskuju. Kuid oma algatused ei saa nende tegematajätmise taha toppama jääda. Vald peaks ise olema aktiivne ja mitte sõltuma teistest. Rattastrateegiaga tegelemine oleks vallale väga hea investeering, mis tooks omakorda kaasa vähem autosid, tervemad inimesed, rõõmsamad lapsed jne. Infrastruktuuri hindade võrdluses on rattateed samuti autoteedest palju soodsamad. Rae vallas on rattateede seis üldiselt väga hea.
Hea näitena võib tuua Tartu linna, mis on peale rattarendi kasutuselevõttu minu jaoks lausa transformeerunud. Tundub, et kõik tartlased korjasid oma rattad keldritest välja ja tõid need tänavatele.
Esmalt tuleb mõtlemist muuta ja küll siis ka infrastruktuur järgi tuleb. Asjad peavad käima käsikäes.
Apleri kohta saab rohkem juurde uurida ettevõtte kodulehelt https://amplerbikes.com/et