Kuhu ja mida me postitame?

 30. jaanuaril toimus Rae kultuurikeskuses arutelu turvalisuse teemal, kus kõige emotsionaalsemaks küsimuseks kujunes postitamise teema.

Head nõuanded, mida kiputakse unustama

„Kui sa märkad midagi kahtlast, jah, tee sellest pilti, kui saad. Aga ära laadi kohe Facebooki, vaid teavita sellest kohalikku piirkonnakonstaablit või politseid numbril 112. Postitades esimesena internetti, võid sa sellega teha karuteene,“ vahendas arutelu ühte teemat möödunud aasta parim kodukaitsja Kristlin Kõrgessaar.

Kõrgessaar tõi välja ka teise olulise asja, mida kiputakse unustama. „Kindlasti ei tohiks postitada pilte oma kodust, asjadest, mis endale ostnud vms. Seda peab ka oma lastele selgitama, miks seda teha ei tohi. Kurikaeltel on silmad igal pool ja tänapäeva sotsiaalmeedia on nii ekslik, sa ei tea kunagi, kes on teisel pool ekraani.“

Kui sotsiaalmeedia on täis potentsiaalseid ohte, siis ilma sotsiaalmeediata pole turvalisust rohkem. Tänapäeval on väga lihtne internetita jääda infosulgu, kui suurem osa inimestest on arvutiekraanide taga. Korravalve tagamise poolt vaadates on see suur küsimus, kuidas jõuab turvalisuse teemaline info arvutikaugete inimesteni. „Kes neid tunneb ja kiirelt kurssi viib, kas külavanem või hea naaber? Aga kui külavanem igale poole ei jõua või naabri suhtumine on „minuga ei juhtu“. Või kui naaber on infosulus keelebarjääri tõttu,“ arutles Veronika Isberg. Turvalisuse arutelul pakkus ta osalenute nimel välja ka n-ö ühe vettpidava lahenduse: „Tunne oma naabrit ja tema suhtumist turvalisuse teemasse. Seejärel saab koos leida lahenduse üksteise teavitamiseks infost, mis meie turvalist keskkonda mõjutab.“

Isberg leiab, et üks suur kasutamata potentsiaal ongi just erinevate gruppide omavahelises infojagamises ja inimestes, kes märkavad ja reageerivad üksteist tundmata. Uuesalu naabrivalve piirkondade pered on liitunud naabrivalve e-posti listiga, kuid samas jälle, mis kasu on neile listis olemisest juhtudel, kui lähedal naaberkülas toimuv ei jõua õigeaegselt ja hoiatavalt infolisti. Vabatahtlikkuse alusel töötavatelt listidelt ei saa paraku oodata alati maksimumtulemust. „Oleks hea, kui infot jagab piirkonnapolitseinik, kes ka infomüra puhul peaks sekkuma.“

Veronika Isberg tegi kokkuvõtte, et teemal „Kuhu ja mida me postitame“ kõneldi kahest asjast,  millest üks oli sotsiaalmeedias tegutsedes enda ja lähedaste turvalisuse tagamine ning teine kogukonna teavitamine kõikvõimalikest kahtlastest liikumistest.

RS

Foto: Rae Sõnumid

Veronika Isberg koos abikaasa Koit Isbergiga osalemas turvalisusteemalisel avatud arutelul.