Suvevaheaeg annab lapsele võimaluse puhata, mängida ja koguda uusi kogemusi. Augusti lõpus võib aga lasteaeda või kooli naasmine, samuti koolitee alustamine esimeses klassis tekitada nii elevust kui ka ärevust. Hea uudis on see, et lapse kohanemist saab hakata toetama juba paar nädalat enne õppeaasta algust.
Lapsed vajavad turvatunnet ja etteaimatavust, mõistmist ja kaasamist. Mida paremini laps teab, mis teda ees ootab, seda rahulikumalt ta muutustega kohaneb. Allpool leiate lihtsad ja praktilised soovitused, mis aitavad teie perel uueks õppeaastaks rahulikult valmistuda.
Taastage päevarežiim
Suvel nihkuvad magamamineku- ja ärkamisajad sageli hilisemaks. Umbes kaks nädalat enne kooli algust hakake unerütmi järk-järgult 15–20 minuti võrra varasemaks nihutama. Nii kohaneb lapse sisemine kell ilma liigse stressita.
Piisav uni toetab tähelepanu, mälu, õppimisvõimet ja emotsioonide reguleerimist. Koolieelik vajab üldiselt 10–13 ning koolilaps 9–11 tundi und ööpäevas.
Rääkige uuest õppeaastast
· Arutage lapsega rahulikult, mis teda ees ootab. Võite küsida:
· Mis teeb sind uue õppeaasta juures rõõmsaks? Mida sa väga ootad?
· Mis teeb sind murelikuks? Kuidas ma saan sind selles aidata?
· Mida sa juba hästi oskad ja mida soovid uuel õppeaastal selgeks õppida?
Kui laps väljendab hirmu, püüdke tema tundeid mitte pisendada, vaid peegeldada. Selle asemel, et öelda: „Pole põhjust muretseda“, öelge: „Ma saan aru, et uus olukord võib tunduda hirmutav. Mõtleme koos, mis võiks sind aidata.“
Toetage iseseisvust
Iseseisvus kasvatab enesekindlust. Lasteaialaps võiks harjutada riietumist, käte pesemist ja oma asjade korrashoidu. Koolimineja võiks ise koolikoti pakkida, riided valmis panna ning võtta vastutust väikeste koduste ülesannete täitmise eest.
Tehke uus koht tuttavaks
Kui võimalik, külastage enne õppeaasta algust koos kooli või lasteaeda. Jalutage kooliteel, vaadake üle sissepääs ja mänguväljak. Tuttavam keskkond aitab vähendada ärevust, eriti siis, kui laps alustab uues kohas.
Harjutage mängides
Augustis ei pea keskenduma lugemisele, kirjutamisele ja töövihikute täitmisele. Tähelepanu ja eneseregulatsiooni arendavad hästi lauamängud, pusled, ettelugemine, meisterdamine ja ühine kokkamine. Sellised tegevused valmistavad aju õppimiseks ette loomulikul viisil.
Kujundage positiivne hoiak
Lapsed võtavad sageli üle vanemate suhtumise. Kui koolist ja lasteaiast räägitakse huvi ja uudishimuga, kujuneb ka lapsel positiivsem ootus. Samas on täiesti normaalne, kui elevus ja ärevus käivad käsikäes.
Ärge planeerige septembrit liiga tihedaks
Esimesed koolinädalad nõuavad lapselt palju energiat. Võimalusel jätke aega puhkuseks, vabaks mänguks ja perega koos olemiseks. Nagu täiskasvanud, vajavad ka lapsed pärast puhkust kohanemisaega.
Kaasake last
Veel üks hea viis last uueks õppeaastaks ette valmistada on kaasata ta planeerimisse. Koos saab üle vaadata, milliseid kooli- või lasteaiaasju on vaja, valida uue pinali või vihikud ning arutada, kuidas kujuneb sügisene päevakava. Lapsele ei pea andma kõigi otsuste tegemise vastutust, kuid võimalus teha eakohaseid valikuid – näiteks valida koolikoti värv, veepudel või kaustik – annab talle tunde, et ta on uueks etapiks valmistumisel oluline osaline.
Uueks õppeaastaks valmistumine ei tähenda ainult koolitarvete ostmist. Sama tähtis on ette valmistada lapse keha, aju ja emotsioonid. Piisav uni, rahulikud vestlused, järk-järguline päevarežiimi taastamine ja vanema toetav suhtumine aitavad lapsel alustada uut õppeaastat enesekindlamalt.
Laps ei vaja täiuslikku algust. Ta vajab teadmist, et tema kõrval on täiskasvanu, kes märkab tema tundeid, usub temasse ja on valmis teda toetama.
Artikli autor Olga Luptova on kogukonnapsühholoog Rae Sotsiaalkeskuses ja psühholoog Rae Perepesas.
Laps vajab teadmist, et tema kõrval on toetav täiskasvanu. Foto: pexels.com