Lehmja kooli lugu – Rae valla hariduselu enne uute koolide teket

Rae valla elanike arv on aastatega tohutult kasvanud ja paljud uued tulijad ei pruugigi teada, milline oli kohalik hariduselu enne uute koolide – Peetri, Järveküla ja Kindluse kooli – avamist ning ka enne Jüri kooli algust 1980. aastal.

Kui täna on Rae vallas kuus põhikooli, siis näiteks aastatel 1970–1980 oli neid vaid kolm ning õpilased alates Limu ja Seli külast kuni Mõiguni käisid kõik tolleaegses Lehmja koolis. Kool oli ka Vaidas ja Lagedil.

Käesoleva loo eesmärk on anda lühiülevaade Lehmja koolipiirkonna hariduselust 19., 20. ja veidi ka 21. sajandil – need teadmised võivad aidata uutel elanikel seda ajalugu paremini teadvustada.

19. sajandil oli laste õpetamise põhiraskus kodudel. Vanemate abistamiseks seati 1822. aastal sisse nn rändõpetajad. Jüri kihelkonnast on aastate 1837–1868 kohta üleskirjutisi rändõpetajatest ehk lasteloetajatest. Lehmja piirkonnas oli rändõpetajaks Assaku Jaani talu peremees Vitismann.

Lehmja koolipiirkonnas (endise mõiste järgi) loeti hariduse andmise alguseks 1868/1869. õppeaastal asutatud Kurna kooli – tol ajal kuulus Lehmja Kurna valla alla. Lehmja lastel oli aga Kurna kooli kauge käia ja talumehed otsustasid ka Lehmjale kooli asutada.

Lehmja vana koolimaja avati 1917, uus valmis 1947

1916. aastal ehitati Lehmjale vene sõjaväe jaoks puitbarakk, mida hakati 1917. aastast kasutama koolimajana. Tallinna Linnaarhiivi andmetel töötas kool algul kolmeklassilise vallakoolina ning aastatel 1929–1944 kuueklassilise algkoolina.

Koolimaja oli külm ega pidanud sooja. 1935. aastast alustati kirjavahetust uue koolimaja ehitamise asjus. Ehitus algas 1939. aastal ja maja sooviti valmis saada 1942. aasta sügiseks, kuid sõda rikkus plaani. Poolelioleval majal purustati aknad, välisseintes ja katuses olid mürsuaugud.

Algselt planeeriti koolimaja kaheksakümnele õpilasele. Lisaks oli seal ette nähtud ruum neljale õpetajakorterile, millest kahte asuti kasutama klassiruumidena, sest õpilasi tuli aina juurde. Uus maja valmis aastal 1947. aastal.

1953. aastal kinnitas riik koolipiirkonnad. Tol ajal kuulus Lehmja Kurna külanõukogu alla ja koolipiirkonna moodustasid A. Sommerlingi-nimelise sovhoosi ning Mitšurini-nimelise kolhoosi piirkonda jäänud külad.

1970. aastal pandi kinni nii Kautjala kui ka Vaskjalas asunud Rae algkool ning tegevuse lõpetas Rae kooli piirkonnas asunud kolhoos „Töötav talupoeg“. Sellest ajast kuni 1980. aastani õppisid kõik lapsed Limu ja Seli külast kuni Mõiguni Lehmja kaheksaklassilises koolis.

Lehmja kool – üks rajooni suuremaid

Lehmja kool kasvas õpilaste arvu poolest üheks rajooni suuremaks ja vajadus uue kooli järele kasvas aasta-aastalt samuti. Õpilaste arv ulatus pea 300-ni ja õppetöö toimus n-ö 2,5 vahetuses: hommikul kella kaheksast õhtul kella kuue-seitsmeni.

Uus kool avati Lehmja kooli õpilaste ja õpetajate baasil lõpuks 1. septembril 1980 Jüris. Lehmja koolihoone jäi tühjaks – ehkki vanemad õpetajad ja lapsevanemad soovisid kooli jätkamist algkoolina.

Mõnda aega tühjana seisnud koolimaja hakkas laona kasutama Harju rajooni haridusosakond, hiljem lisandus Noorte Turistide Maja. Tehti tohutud ümberehitused – klassidest ja saalist said magamisboksid. Noored turistid NSV Liidu lõunapoolsetest vabariikidest tulid siia ja paigutati Lehmjale ööbima.

Kooli taasavamine andis piirkonnale elu tagasi

1980. aastate keskpaigast hakkasid aktiivsed lapsevanemad taotlema Lehmja kooli taastamist, sest õpilaste pidev bussisõit Jürisse ja tagasi ülekoormatud bussides oli väsitav ja aeganõudev.

1991. aasta 2. septembril avatigi Lehmja kuueklassiline algkool ja 1994. aastast töötas kool põhikoolina, sest õpilaste arv oli sedavõrd kasvanud.

Kooli avamine andis piirkonnale elu tagasi. Seal toimusid üritused nii lastele kui ka vanematele. Koostöö vanematega toimis igas valdkonnas. Taasavatud kooli kuus-seitse õppeaastat olid õpilastele, õpetajatele ja kogu piirkonnale väga turvalised: hoiti ja toetati üksteist, toimusid vilistlaste ja endiste õpetajate kokkutulekud.

Vilistlased tähistavad ümmargusi tähtpäevi 2027. aastal kokkutulekuga

Eesti Vabariigis leidsid sel ajal tohutu kiirusega aset muutused ja seda igas eluvaldkonnas. Nõudmised koolimajadele, õppevahenditele ja eelkõige sportimisvõimalustele aina kasvasid. Toimusid muutused ka rahastamisel ning kasutusele tuli pearaha mõiste. Kooli ruumid vajasid ümberehitamist. Seega oli pea iga tollase hoolekogu päevakorras punkt uue koolimaja vajadusest Peetri/Mõigu piirkonnas. Peetri lasteaed-põhikool avati lõpuks 2009. aastal.

Põhikooli lõpetajad jätkasid enamasti õpinguid Tallinnas – esialgu Jürisse ei soovitud minna. Õpilaste arv Lehmja koolis kahanes, sest oli tõsine ruumipuudus ja ka kehtestatud pearaha pingestas väikekoolide olukorda.

2004. aastal otsustas vallavalitsus viia Lehmja kooli ühtse juhtimise alla Jüri keskkooliga ja 2007. aastani töötaski kool Jüri kooli Assaku majana. Praegu asub endises koolimajas Assaku lasteaed.

Lehmja kooli taasavamisest möödub sel sügisel 35 aastat. Järgmisel aastal saab vana koolimaja avamisest Lehmja kooli piirkonnas 110 aastat ning n-ö uue maja avamisest 80 aastat. Vilistlastel on plaanis tähistada seda 2027. aasta suvel kokkutulekuga.

Käesoleva artikli aluseks on 2012. aasta raamat „Lehmja kooli lugu“ (koostajad Marge Kalapüüdja ja Anne Rentel). Selle raamatu koostamisel on abi saadud Julius Põldmäe raamatust „Jüri kihelkond – minevik ja tänapäev“ (1991), Ene ja Toomas Hiio koostatud abimaterjalist kooli ajaloo koostamiseks, Lehmja kooli vanadest dokumentidest, direktorite, õpetajate ja vilistlaste meenutustest ja nende fotokogudest.

Lehmja vana koolimaja 1918. a. Foto Tallinna ülikooli raamatukogu

Õpetajad ja õpilased vana koolimaja juures 1930. aastate alguses. Foto: erakogu

Lehmja uus koolimaja. Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum, arhitekt P. Tarvase kogu

Koolimaja fassaadijoonis aastast 1936. Eesti Arhitektuurimuuseumi kogu