Liigne digikasutus: varjuküljed ja praktilised lahendused

Kuigi selged ja lõplikud seosed digikasutuse mõju kohta pole veel täielikult tõestatud, on võimalik teha mõned üldistused. Kindel on, et igasugune digitaalse vahendi kasutamine omab teatud tarbimise määra puhul negatiivset mõju – nagu iga asja puhul määrab mõju kogus, mitte asi ise. See, kui palju
ekraaniaega hakkab negatiivselt mõjutama heaolu, sõltub kasutatavast seadmest, sisust ning inimese vanusest ja arenguetapist.

Liigse digikasutuse varjuküljed

Uuringud on näidanud, et mõõdukas digikasutus (kuni 1 tund päevas) ei põhjusta negatiivseid mõjusid. Huvitaval kombel on täielik digiseadmete vältimine mõnel juhul andnud isegi kehvemaid tulemusi kui mõõdukas tarbimine. Seega võib piiratud ja sihipärane digikasutus olla pigem kasulik kui kahjulik. Ülemäärane ekraaniaeg (üle 7 tunni päevas) on seostatud emotsioonide reguleerimise raskuste, madalama enesekontrolli, tähelepanuhäirete, vähenenud uudishimu ning raskustega sotsialiseerumisel. Samuti on täheldatud kahekordset riski depressiooni või ärevushäirete tekkeks ning suuremat vajadust psühholoogilise ja psühhiaatrilise toe järele.

Lisaks võib pikaajaline ja liigne digikasutus mõjutada aju arengut, suurendades vastuvõtlikkust vaimsetele häiretele. Sellised muutused ei ilmne üleöö, vaid tekivad pikema aja jooksul (vähemalt kuu vältel). Seetõttu on oluline teadvustada, et lühiajalised muutused digikasutuses ei pruugi kohe märgatavaid tagajärgi kaasa tuua, kuid pikaajaliselt võib sellel olla sügavam mõju.

Kuidas leida tasakaal?

Digikasutuse tasakaalu saavutamine ei tähenda täielikku loobumist tehnoloogiast, vaid teadlikke valikuid selle kasutamisel. Siin on mõned praktilised soovitused, mida võiks proovida. Seejuures tasub ka meeles pidada, et suured muutused saavad alguse väikestest sammudest.

1. Teadvusta oma digiharjumusi

Märka, kui palju aega veedad ekraanide ees ja millised tegevused mõjutavad sinu heaolu. Tee kindlaks, kas kasutad digivahendeid eesmärgipäraselt või lihtsalt harjumusest.

2. Sea piire ja planeeri ekraaniaega

Määra kindlad ajavahemikud, millal kasutad sotsiaalmeediat, vaatad videoid või tegeled muude digitegevustega. Võid kasutada ka ekraaniaja jälgimise rakendusi, mis aitavad sul oma harjumusi paremini mõista ja kohandada.

3. Loo ekraanivabu hetki

Leia igapäevaselt aega tegevusteks, mis ei ole seotud digiseadmetega – olgu selleks lugemine, sportimine või lihtsalt looduses viibimine. Väldi nutiseadmete kasutamist vähemalt tund enne magamaminekut, et parandada unekvaliteeti.

4. Keskendu kvaliteetsele sisule

Kõik ekraani taga veedetud aeg ei ole võrdne. Haridusalased ja arendavad tegevused on kasulikumad kui sotsiaalmeedia sirvimine. Püüa tarbida sisu, mis toetab sinu eesmärke ja enesearengut.

5. Harjuta teadlikkust

Ole teadlik oma emotsioonidest, kui kasutad digiseadmeid. Kui märkad, et sotsiaalmeedia põhjustab stressi või negatiivseid tundeid, tee paus ja keskendu millelegi positiivsele.

6. Suhtle päriselus

Digisuhtlus ei asenda näost näkku vestlusi. Püüa leida võimalusi, et veeta rohkem aega sõprade ja perega, ilma et nutiseadmed segaksid.

7. Tee paus ja liigu

Regulaarne füüsiline aktiivsus aitab tasakaalustada digikasutust. Iga 30–60 minuti tagant tee paus, siruta end või mine väikesele jalutuskäigule. See parandab vereringet ja aitab hoida vaimset värskust.

Vaimse tervise noortenõustamine Peahea
Peaasi.ee pakub 12–26-aastastele noortele tuge oma digiharjumuste analüüsimisel ja muutmisel. Nõustamine aitab noortel mõista, kuidas nende igapäevane digitarbimine mõjutab vaimset tervist ning kuidas kujundada tervislikumaid ja teadlikumaid harjumusi. Noortenõustamise käigus saab lisaks digiharjumuste muutmisele tuge ka sellistes teemades nagu enesekindlam suhtlemine, oma viha mõistmine, liikumine, parem uni, meeleolu ja ärevusega toimetulek, probleemide lahendamine, teadvelolek ning lõõgastumine. Nõustamine on tasuta. Peahea nõustamisele saavad registreeruda noored üle Eesti noustamine.peaasi.ee/noored

Foto: erakogu