Õpilasleiutajate konkursi võitja: „Inseneeriahuvi ei teki gümnaasiumis ega ülikoolis – see peab algama märksa varem“

Rae valla noormees Gregor Siimon pälvis 2025. aasta lõpus koos meeskonnakaaslastega õpilasleiutajate riiklikul konkursil peapreemia. Varasemast on Gregoril ette näidata suurepäraseid tulemusi erinevatelt robootikavõistlustelt Eestist ja kaugemaltki. Tegime Järveküla kooli vilistlase ja praeguse Mustamäe riigigümnaasiumi abituriendiga juttu tema inseneeriahuvist ja võidu toonud leiutisest, samuti unistustest ja tulevikuplaanidest.

Kuidas ja millal sai alguse Sinu huvi robootika ja inseneeria vastu?

Minu huvi inseneeria ja leiutamise vastu sai alguse tavalistest LEGO klotsidest. Lammutasin juhendite järgi kokku pandud mudelid lahti ja ehitasin oma kujutlusvõime abil erinevaid laevu, maju ja muid konstruktsioone. Kui olin umbes kümme, kinkisid vanemad mulle LEGO Mindstorms’i komplekti, samal ajal liitusin ka robootikaringiga. Seal avanes mul esmakordselt võimalus osaleda robootikavõistlusel FIRST LEGO League (FLL), mis ühendab robootika, inseneeria, uurimistööde tegemise ja ettevõtlikkuse. Peale FLLi liitusin Eesti esindusmeeskonnaga rahvusvahelisel olümpiastiilis robootikavõistlusel FIRST Global Challenge, kuhu kutsutakse igast riigist üks meeskond, et ehitada ja programmeerida robot ja osaleda koostööl põhinevas võistluses, mille teema keskendub igal aastal erinevale suuremale probleemile maailmas.

Kus ja kui palju Sa sellega praegu igapäevaselt tegeled?

Peamine inseneeria ja robootikaga tegelemine jääb suveperioodi, kus me saame kokku FIRST Global Challenge’i tiimiga ja valmistume järgmisteks võistlusteks. Igapäevaselt tegelen aga inseneeria ja robootikaga oma vabal ajal, nii kodus kui koolis. Koolis materjale ette valmistades näiteks 3D- prindin detaile ja kodus panen projekti kokku. Hiljuti ehitasin endale drooni, mida ma poleks tõenäoliselt suutnud valmis teha ilma robootikaga tegelemise käigus omandatud oskusteta. Lisaks õpetan ja juhendan sellest aastast robootikameeskonda – aitan neid võistlusteks valmistuda ning annan edasi oma kogemusi ja teadmisi.

Milline Sinu senistest saavutustest – õpilasleiutajate võistluse peapreemia, FLL Estonia meistritiitel või edu rahvusvahelistel võistlustel – on Sulle kõige olulisem?

Need saavutused on kõik võrdselt olulised, kuid isiklikult meeldib mulle neist mõelda pigem kui väikesest boonusest. Kõige tähtsam ei ole medal või karikas, vaid kogemused ja oskused – nagu suhtlemine, meeskonnatöö, probleemide lahendamine –, mille olen omandanud võistlusteks valmistudes ja neil osaledes. Lisaks pean väga oluliseks inimesi, kellega olen sellel teel kokku puutunud ja suhelnud nii meeskondades kui ka võistlustel kohapeal.

Õpilasleiutajate konkursi peapreemia on väga suur tunnustus. Millist probleemi teie leiutis lahendab?

Meie leiutis nimega „Autonoomne tehisintellektipõhine seireseade süvamerekorallide taastamise protsessi monitoorimiseks“ jälgib süvamerekorallide taastumisprotsessi eesmärgiga lihtsustada süvaveeuurijate tööd. Praegu toimub korallide taastamine nii, et need paigutatakse vee alla kasvama, kuid puudub süsteem, mis jälgiks, kas korallid on tegelikult kasvama hakanud ning kas neil on olemas kõik eluks vajalikud tingimused. Meie leiutis aitaks oluliselt vähendada taastamiskulusid ja lihtsustaks teadlaste tööd. Tulevikus on täiesti võimalik, et see leiab ka praktilist kasutust, kuid selleni jõudmine võtab veel aega, kuna selle ehituses kasutatakse eksperimentaalseid, veel arendamist vajavaid tehnoloogiaid.

Kevadel sõidate Eestit esindama Ameerika Ühendriikides toimuvale Regeneron International Science and Engeneering Fairile. Mida Sa sellelt reisilt kõige rohkem ootad?

Võistluselt ootan eelkõige uusi kogemusi ja suur soov on tutvuda ka teiste uurimistöödega. Kuna kohal on põhiliselt kõik Ameerika ülikoolid, siis soovin ka neile silma jääda.

Sinu meeskonda on tunnustanud nii Eesti president kui ka haridus- ja teadusminister. Mida selline tunnustus noorele insenerile tähendab?

Selline tunnustus pärast rasket tööd on loomulikult meeldiv, kuid praegu seisame silmitsi suurte raskustega rahastuse leidmisel nii riigilt kui ka eraettevõtetelt. Kahjuks on isegi inseneeria ja robootika

valdkonna võistlusteks sageli keeruline vajalikku toetust saada. Kui poliitikud ja ettevõtete juhid rõhutavad järjepidevalt, et Eesti vajab rohkem insenere, peaks sellega kaasnema ka konkreetne tugi programmidele, mis aitavad tulevasi insenere kasvatada. Inseneeriahuvi ei teki gümnaasiumis ega ülikoolis – see peab algama märksa varem.

Kuidas oled suutnud ühendada õpingud, inseneeriahuvi, võistlused ja muu elu?

Erinevates meeskondades tegutsemine ja paljude inimestega koostööd tegemine on eeldanud head ajaplaneerimist. Selle tulemusena on minu ajajuhtimisoskused märgatavalt arenenud. Oluliseks motivatsiooniallikaks on töötamine koos motiveeritud ja aktiivsete inimestega, kes loovad toetava, innustava ja arengut soodustava keskkonna. Lisaks aitab motivatsiooni hoidmisele ja asjade päriselt tehtud saamisele kaasa alateadlikult suuremate eesmärkide võtmine ja teadmine, et tehtav töö aitab kaasa nende saavutamisele.

Lõpetad kevadel gümnaasiumi – millised on Sinu edasised plaanid?

Praegu pürgin jätkama õpinguid välismaal, kas Ameerika Ühendriikides või Hollandis elektriinseneeria või masinaehituse erialal. Kui otsustan jääda Eestisse, suundun tõenäoliselt TalTechi inseneeriavaldkonna mõnele erialale, kuid minu peamine eesmärk TalTechis on liitumine Tallinna tudengivormeli tiimiga.

Kas Sul on inseneeria ja robootika valdkonnas mõni suurem eesmärk või unistus?

Minu suur unistus on tuua Eestisse robootikaprogramm FIRST Tech Challenge (FTC), mis on loogiline ja jätkusuutlik järg juba olemasolevatele programmidele. FTC pakub noortele võimalust oma oskusi veelgi edasi arendada. See programm on suunatud noortele III kooliastmest kuni gümnaasiumi lõpuni – just selline vaheaste on Eesti robootikamaastikul praegu puudu.

Mida soovitaksid inseneeriahuvilisele noorele, kes ei tea kust alustada?

Parim viis alustamiseks on liitumine kohaliku robootikaringiga ja osalemine FLLi võistlustel, mis annab võimaluse tegeleda robootikaga juhendaja toel ja töötada meeskonnas: ehitada roboteid, kaitsta uurimistööd ja roboti disaini, arendada esinemisoskust ning suhelda sarnaste huvidega inimestega.

Gregor Siimon 2025. aastal FIRST Global Challenge võistlusel Panamas. Foto: Ralf Saarmets