Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald

Aasta 1866 kevad. Ikaldus annab nii mõnegi talu toidulaual tunda. Tulevane riigimees Jaan Poska elab oma elu esimest kevadet. Friedrich Robert Faehlmanni Kalevipoja eepos on trükitud ka eesti keeles, aga on veel vähestele kättesaadav. Alanud on suur esimene väljaränne. Uus passikorraldus on talupoegadest teinud isikutunnistuse omanikud, kaotatud on ihunuhtlus ja harjutud on juba perekonnanimedega. Suvisel baltisakslaste laulupeol  esineb esimene Harjumaa ametlik selts – Jüri Selts, mida esindab 30-liikmeline Jüri kihelkonna segakoor. Kihelkonna rahvariietes esitatakse eesti keeles neli laulu, millest räägitakse veel mõnda aega.

Samal aastal, 1866, saab Lagedi valla hakkajast taluperemehest Hans Tomsonist oma kodukandi  tähtis mees, sest kihelkonnakohtu härra juuresolekul hääletatakse ta 11.detsembril koostatud protokolli järgi valla peatalitaja ametikohale. Hans saab vajalikud hääled volikogult, kuhu kuuluvad täiskogu esindajatena taluperemehed, talude rentnikud ja maata talupojade saadikud. Volikokku ei kuulu ühtegi mõisahärrat, sest vald on alates maakogukonnaseaduse jõustumisest veebruarist 1866 Baltimere kubermangudele väikemaaomanike ning ilma maata talurahvaseisusest isikute seisuslik omavalitsusorgan. Mõisnikud olid rüütelkonna liikmed.

Samal või järgmise 1867. aasta jooksul, kinnitavad kihelkonnakohtute härrad peatalitaja ametikohtadele eesti soost mehed ka kõigis teistes siinkandi mõisapiirides moodustunud väikevaldades- Raes, Vaidas, Arovallas, Arukülas, Kautjalas ja Jüri kirikuvallas,  mida toona tunti mõisakoggodustena.

Rae väikevallas saab 1866. aasta novembris peatalitajaks Jüri Lustiverg, kelle palgaks määrab volikogu 50 kopikat iga pere pealt aastas. Härrad volinikud pidid olema enne peatalitaja ametisse hääletamist veendunud, et kandidaat on vähemalt 25 aastat vana,  ristiusku ja mitte maata mees. Peatalitajalt nõuti taluperemehe või rentniku staatust, aga mitte kirjutamisoskust. 

Volikogude asutamine võttis mõisahärradelt võimu mõnevõrra vähemaks ja andis seda juurde talurahva seisusest elanikele. Samas ei lubanud 1866. aasta veebruaris kehtima hakanud maakogukonnaseadus Baltimere kubermangudele ühtegi olulist otsust volikogul ilma mõisnike sekkumiseta ellu viia, sest otsuste üle pidas järelvalvet kihelkonnakohus, kuhu kuulusid rüütelkonna mõisnikud. 

Koolimajade buum

Säilinud protokollide järgi oli värskeltasutatud volikogude üks esimesi ülesandeid ehitada oma kogukonnale koolimaja, sest Eestimaa ülemkoolikomisjon annab 1867. aasta 22. novembril välja "Seadmissed ma-kolide pärrast Tallinnamaal,", kus talurahvakoolid jagatakse mõisa ning valla päralt olevaiks. Volimeestele on selline seadus meeltmööda, sest käimas on rahvuslik ärkamisaeg ja kasvav kodanikutunne paneb otsima lahendusi talurahvakoolide ehitamiseks. 

Piirkonna jõukaima valla Lagedi volimehed peavad kooli ehitamise teemal omavahel aru 1871.aasta alguses. Laual on kaks variant: Kas kool ehitada omadel jõududel vallapäevade korras või maksta ehitamise eest või tellida ehitamine teenusena. Peatalitaja teeb ettepaneku tellida ehitamine 250 rubla eest mehelt, kes sellise hinnaga lubas hoone valmis teha, aga kõik volimehed seda ei toeta. Ühele meelele jõutakse annetuse osas.  Protokolli pannakse kirja, et iga pere peab kooli jaoks kohale tooma 8 palki. Vabadikud, kellel on hobune, nendel tuleb tuua ehitusplatsile neljasüllane palk.  

Volimeeste kooli ehitamise arutelu lõpeb sellega, et ehitus siiski tellitakse, kuid peagi selgub, et ehitusmees ei saa 250 rublaga hakkama.  Koolimaja nõuab kokku 670 rubla ja peatalitaja peab selle küsima vallalaekast, mis seisab mõisa kohtutoas kahe erineva luku taga ja mida peatalitaja tohib avada siis, kui mõisahärrad ise juures viibivad.

Raha vastu peab peatalitaja andma lubaduse, et umbes kaks kolmandikku tuleb laekasse tagasi maksta koos intressidega.  Sisuliselt pidi peatalitaja koolimaja ehitamise nimel magasiaita rohkem andameid koguma.  Magasiait on võrreldav tänapäeva mõistes suure sahvriga, kuhu koguti vilja, mida müüdi või jagati vajadusel abina hädalistele.  Vallalaekasse koguti raha magasiaida viljamüügist, kuid lisaks veel jõudsid vallalaekasse  raha trahvidest, pärandustest ja andamitest.  

Veel enne kui koolimaja saab Lagedil lõplikult valmis, tehakse kontrakt koolmeistri Tõnis Akermanniga. Volikogu lubab talle palgaks kahepäeva-koha ilma rendita, rahapalka 50 rubla aastas ja lisaks tuleraha 5 rubla. See kõik saab kirja  1871. aasta 30. märtsi protokolli.

1871. a ehitatud koolimaja oli laudadega vooderdatud palkehitis, pilpakatusega ja kahe korstnaga. Klassiruume soojendasid puuküttega plekkahjud ning lae all olid suured tahmatorud, kus soe õhk ringles. (Lagedi Kooli kodulehekülg)

Otsustusvabadus oli küsitav

Esimesel aastakümnel, mil rahvusliku ärkamisaja foonil käivad eesti mehed volikogu koosistumistel kohaliku elu tähtsaid küsimusi arutamas ja vallalaeka täitumisel silma peal hoidmas,  toimuvad vallakohtus koosistumised elu pahupoole sündmuste  ja tülide lahkamiseks. Kohtulaua taga mõistab palgaraha eest õigust samuti eesti mees, kellel abiks mõned abilised.

8. detsembril 1879 tuleb Arovalla vallakohtus arutusele Jüri Kondi kaebus Jüri Eldermanni vastu töötasu nõudmises. Jüri Kont on end kaubelnud aastasulaseks Jüri Eldermanni juurde selle tasuga nagu saavad kõik sulased vallas. 4 nädalat enne aasta täis saamist on peremees sulase vabastanud öeldes: „Otsi omale uus peremees, sest minul ei ole sulle enam süüa anda ega ka tööd.“ Jüri Kont kaebab, et Eldermann lubas talle palga välja maksta, nüüd aga ei maksa ka pearaha välja, sest sulane on töölt mitmed päevad puudunud. Pearaha suurus on 3 rubla ja 10 kopikat. Peremees Eldermann lubab kohtu ees palga välja maksta, keeldub aga pearaha maksmisest. Kohus mõistab pearaha maksmise Eldemannilt välja, sest kõik peremehed maskavad Arovallas sulase eest pearaha.

Vallakohtu lahendada olid toona tänapäeva mõistes kõik talurahva ja sulaste väärteod ja väiksemad tsiviilrikkumised.  Kihelkonnakohus, mille liikmed olid enamasti rüütelkonna liikmetest Baltimere kubemangu mõisahärrad tegutses paralleelselt esimese astme kohtuna kriminaalasjades. Kuid toonase kihelkonnakohtu õiguste hulka kuulus üle vaadata  tähtsamad volikogu otsused. Kui volikogu otsustas määrata maksumaksjate pearahaks 3 rbl ja 12 kopikat, siis selle pidi kinnitama kihelkonnakohus, mille kompetentsi kuulusid ka veel täiskogu poolt valitud peatalitaja ja tema abiliste ametisse kinnitamine, hoolekandekohtu otsuste tegemine, kroonu- ja vallamaksude lehtede kinnitamine, talude rendi- jm. lepingud, talumaade müügitehingud, härra kubernerile aruandluse koostamine valla sissetulekute kohta ja veel teisigi otsuseid.

Mõisahärrade ülemvõim lööb kõikuma

Samal ajal kui trikoloorist saab 1884. aastal Üliõpilaste Seltsi lipp, hakkab ka siinsete väikevaldade volimeeste eneseteadvus rohkem välja paistma. Kui Arovalla volikogu on valinud vallatalitaja ametisse Georg Neugardti, siis 2.jaanuaril 1885 ei ole kihelkonnakohus sellega nõus, et ametisse valitakse taas Georg Neugardt, kelle juhtimise all on asjad valla varasahvris- magasiaidas käest ära läinud ja tekkinud on liiga palju võlgnevusi. Neugardti suhtes vaenulikult meelestatud kihelkonnakohus käsib teha uued valimised. Täiskogu korraldabki uued valimised, aga tulemus tuleb sama. Volimehed  otsustavad kihelkonnakohust veenda, et  Neugardti jätkamine on vallale parim, sest keegi teine ei olevat nõus magasivõlgasid omaks võtma.

Arovalla  magasiaida võla eest vastutanud vallatalitaja Georg Neugardt ametisse taasnimetamise vaidlus asetub juba aega, mil talude päriseksostmine on saanud hoo sisse ja kasvamas on ka protestinoodid mõisnike ülemvõimu vastu.  

Kuid magasiaidas asjad käest ära lasknud Neugardt ei saa ikkagi omadelt armu. 2. septembril 1 8 8 6 tuleb valla täiskogu ette talitaja abimees Juhan Kivimäe, kes teatab, et Ida-Harjumaa haagikohtu käsu peale peab tema, Juhan Kivimäe, võtma Georg Neugardti käest oma kätte valla raha ja raamatud, kuni kohtu käsk mõistab teisiti. Arovalla vallal olevat 216 rubla ja 24 kopikat kroonu pearaha võlgu, mille sissenõudmiseks peab volikogu abiks olema. Volikogu arvates peaks Georg Neugardt ise puuduoleva summa ära maksma või summa hingedelt sisse nõudma, kuid valla raha ning raamatud võiksid jääda Georg Neugardti kätte, kuni suurem kohus teda talitaja ametist lahti laseb. Volikogu otsustab teha sellekohase ettepaneku ka Ida-Harjumaa haagikohtunikule.

5. novembril 1886 toimuval täiskogu koosolekul teatabki Juhan Kivimäe, et Georg Neugardt on kreiskohtu poolt talitaja ametist lahti mõistetud ja tuleb valida uus talitaja. Vallatalitajaks saab võlaprobleemi üles võtnud endine Neugardi abi Juhan Kivimäe.

Hädas vene keelega

Kui 19. sajandi eelviimasel kümnendi lõpus hakkab kihelkonnakohtu kui järelvalveorgani võim tagasi tõmbuma, siis selle asemel hakkavad tegutsema talurahvaasjade komissarid, kes ei allu rüütelkonnale ja määratud ametisse siseministri poolt.  

1886. aasta 19.veebruaril teatab Rae peatalitaja volimeestele, et nüüdsest tuleb tööle võtta inimene, kes mõistab riigiametnikele saadetavad kirjad vene keelde toimetada. Volikogu ei ole sellega nõus ja lubab teha kõik selleks, et vana olukord jätkuks. Kubernerile saadetakse volikogu palvekiri: „ Selle peale ülemal nimetatud volimeeste kogu pidas seda nõu, et teevad Kõrgeste auliku Kubeneri Herrale palve kirja, et kirjas saaksivad Eesti rahva keeles toimetud, sest meie ei jõua venekeele kirjutajaid pidada.“ Palvekirja juurde lisatakse kõik kulud, mida on kokku väärtuses 1902 rubla ja 40 kopikat. 

Vaatamata vastuseisule hakkab siiski kohalikku elukorraldusse jõudma venestamispoliitika mõju. Ametikeel muutub kakskeelseks ja ka koolmeistrid, kes ei mõistnud vene keelt on tarvis välja vahetada.

Tekib ühendvald nimega Rae

Aktiviseerunud venestamispoliitika kõrval hakkab 1888.aastal päevakorda tõstatuma haldusreform, mis sundis väikevaldasid liituma.  Haldusreformieelsed  pinged on kõige suuremad piirkonna jõukamais vallas Lagedil. Sealsed volimehed ei mõista, milleks seda kõike on vaja, et Lagedi vald liitub Rae, Aruküla, Vaida, Arovalla, Kautjala ja Jüri kirikuvallaga.

Hõbedase auraha välja teeninud Lagedi valla volinik Nigulas Mühlberg peab novembris aastal 1890 volinike ees sütitava kõne , kus deklareerib: „Meie vald on rikas ja teised on vaesed. Me oleme kroonu vald ja meil on oma õigus, seda võimu keegi meilt ära võtta ei saa, ei ka riigi seadus.“  Volinik Mühlberg on käinud selles küsimuses advokaatide juures, kes on öelnud, et sellist asja sündida ei saa. Mühlberg kutsus kõiki üles komissari käsku mitte täitma, kuid see olla lõppenud tal ülekuulamisega.

Vaatamata vastuseisudele toimub väikevaldade ühinemine.  Rae valla nime kandva ühendvalla esimese talitajana valitakse tegutsema 44 –aastane Jüri Põldmäe Limust.  Ta on Lutheri usku, mõistab eesti keele kirja ja töötanud Rae valla talitajana 1885 - 1887. Esimene ühendvalla koosolek toimub 1891. aasta 12. veebruaril ning seal loetakse kokku Rae valla maksumaksjate arv ja kirjutatakse protokolli arv 1105.

1866. aastal esmakordselt baltisakslaste laulupeol esinenud Jüri muusikaselts teeb aga ühendvalla loomise aastal triumfi, sest meeskoor toob Tartus toimuvalt IV üldlaulupeolt 1891. aastal koju esimese koha ja Aruvalla meeskoor teise koha. Muusika ja seltsielu saab nüüd uue hoo sisse ja meeskoori kõrval hakkab tegutsema segakoor ja pasunakoor.  Seltsi põhikirjas seisab aga liitujate jaoks üks nõudmine “Kes tahab selle seltsi liikmeks heita, peab ausa nime kaasa tooma ja laitmata elu pidama.”

Eesti vabariigi väljakuulutamiseni läheb veel aega 27 aastat.

Signe Heiberg

Rae vald 150 erinumbri toimetaja

Kasutatud allikad:

Artikkel on saanud inspiratsiooni ja toetub faktidelt Rae vald 145. aastapäevaks välja antud Julius Põldmäe raamatule „Rae vald läbi aegade“ . Lisaks on kasutatud Tallinna Linnaarhiivi ja Ajalooarhiivi materjale, Heino Rannapi „ Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia“, Vikipeedia artiklit  „Eesti lipp“ ja Anne Renteli koostatud artiklit „150 aastat Jüri Muusikaseltsi loomisest“. Tänud Toomas Hiiole.

Illustratsioonil Jüri kihelkonna rahvariides neiu ja noormees

Foto 

Vanimaks ehitiseks Peetri alevikus on paekivist hollandi tüüpi tuuleveski, mille kivimüüri on raiutud numbrid 1868. Kaks aastat varem aastal 1866 hakkas kehtima maakogukonnaseaduse seadus, mis pani aluse volikogude tekkeks./Autor Signe Heiberg

Foto 

Vabariigieelse ajastu sepatalu töö./autor Pärtli talu erakogu

Kaardil on Jüri kihelkonna ala aastani 1917 aastani ja tänase Rae valla piirid

Foto

Lagedi koolimaja 1871./Erakogu 

Foto 

Laulupeolt koju toodud meeskoori võidupärg. Jüri muusikaseltsi mängukoori (pasunakoori) restaureeritud aukiri koos loorberipärjaga, mis saadi 1896.aasta VI üldlaulupeolt võistumängimisel osalemise eest. Auhinna annetas Rae vallale Elmar Pajus./ Autor Sgne Heiberg