Kohaidentiteedi kujundamisel on oluline eri põlvkondade sidumisel informatsioon sellest, mis oli, on ja tuleb, kodaniku suhestumine teabega, millest kasvab elukoha erilisuse tunnetus ehk suureliselt väljendades patriotism. Olnu kirjeldamisel on Rae valla identiteedi keskmeks olnud kirik ja kihelkond oma rõivamustrite, kommete ja murrakugagi. Kirikust kui traditsioonide ja hariduse hoidjast on esile kerkinud mitmed õpetajad, siinkohal võiks nimetada Rudolf Adam Winklerit, kes oli Jüri kirikuõpetajaks aastatel 1885–1901, ning tüvitekstina tema poolt kirjutatud Jüri kihelkonna kroonikat.
Kes oli Rudolf Adam Winkler?
28. aprillil 1885 seati Winkler Jüri kirikuõpetajana ametisse. Et aasta varem oli alanud uue kiriku ehitus, siis samal päeval pühitses Ida-Harju praost W. Fr. Kentmann uue kiriku nurgakivi ning ehitusmeister ja insener parun Axel von Howen lausus nurgakivile kolm hoopi lüües: „Issand lase meid seda tööd korda saata“ (Eesti kirik nr 50, 17. detsember 1925).
Pühakoda saigi samal aastal valmis ja pühitseti 15. detsembril 1885. Uue vaimuliku templi ehituse juures oli ka vast ametisse pandud 30-aastane pastor Winkler. Hea eesti keele oskajana saavutas ta oma kogudusega tiheda kontakti. Ta oli õpetaja, kes käis põdevaid haigeid koos oma prouaga tihti vaatamas ja viis neile nii arstirohtusid kui ka toitu. Tulekahjude ajal oli pastor ise agar tuld kustutama. Talviti oli õpetaja lapsi ja muud rahvast loetamas ning neile raamatuid ja pilte kinkimas. Toe ja abi eest Jüri Muusikaseltsile valiti Winkler 1888. aastal seltsi auliikmeks.
Eriline oli Winkleri huvi muististe vastu, mis viis ta 1895. aastal Äntu Punamäe linnuse proovikaevamistele. 1899. aasta suvel osales ta Jüri kihelkonnas oleva Loovälja pere põllul oleva kivikirstkalme uuringutel. Samal aastal leidis pastor Kurna kalmevälja, millele järgnesid tema osavõtul 1909. aastal A. Friedenthali juhitud arheoloogilised uuringud. Samuti võttis Winkler osa 1903–1905 A. Spreckelseni eestvedamisel toimunud väljakaevamistest Sahal.
Jürist lahkus Winkler 1901. aastal. Oma lõpu- ja ärasaatmiskõnes 18. novembril 1901, kui pastor kogudusega jumalaga jättis, ütles ta: „ Oma kohta ei tea ma teilt muud soovida: kui kuulete, et ma surnud olen, siis tulgu üks jürilane ja visaku mulle kolm peotäit mulda hauda, aga muld olgu Jüri pinnalt.“ (Ristirahva Pühapäevaleht 2. detsember 1901). Need sõnad olid kogudusel meeles. Kiriku vöörmünder viskas 11. juulil 1917 armastatud pastori matustel tema hauda kolm peotäit mulda nende inimeste poolt, keda lugupeetud õpetaja oli ristinud, leeritanud ja matnud. Winklerist jäid järele paljud tänapäevanigi tsiteerimist leidvad kirjutised, üheks neist on Jüri kihelkonna kroonika.
Jüri kihelkonna kroonikast
1917. aasta 11. ja 14. juuli Päewaleht kirjeldab värvikalt Winkleri matuseid ning pastorile pühendatud järelehüüdes on kroonikast ka juttu. Järgnevalt pöörab sellele tähelepanu Jüri kiriku pastorina 1924–1944 töötanud Jakob Aunveer ning Jüri kihelkonnas 1931. aasta suvel inspektsioonireisi korraldanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilane Johannes Tavast. Seejärel jõudis kroonika Ajalooarhiivi. 2019. aasta teisel poolel leidis artikli autor Eesti Ajalooarhiivist pastor Winkleri kroonika „Chronik der Kirchspiel St Jürgens bis 1710“. Tänu Rae valla kultuurispetsialistidele Kristi Arule ja Kadri Järvelaiule leiti võimalus selle tõlkimiseks ning välja andmiseks. Nüüd ongi see suur töö raamatukaante vahele jõudnud.
Artikkel on kokkuvõte artikli autori poolt kirjutatud kroonika eessõnast.
Raamat on lugemiseks kättesaadav Rae valla raamatukogudes.
Raamatut on võimalik osta Rae valla raamatukogudest või vallamaja infolauast. Raamatu müügihind on 15 €.