Rae vallas sai ametlik külavanemate liikumine alguse 1998, kui abivallavanemaks oli Ivi Väli.
Külades oli palju probleeme, mis tuli lahendada. Probleemid ei jõudnud tihti valda või ei suudetud vallas neid hallata. Külavanemate valimise eesmärk oli, et külavanemad oleksid lüliks külade ja vallavalitsuse vahel.
Külades algasid külavanemate valimised. Rae valla esimene külavanem valiti Pildikülas 1999. aasta kevadel. Suvel kinnitati Peetri külavanemaks (nüüd alevik) Vigo Kumari.
2000 kinnitati Vaskjala külavanemaks Aldo Laid, Vaidasoo külas Salme Veinla ja Assaku alevikus Rein Lant. Atleedi esindaja oli Maie Vahl.
2001 kinnitati Taivo Laherand Suursoo külavanemaks ja Sulev Aaslaid Urvaste külas. Kahjuks mitmete külavanemate nimesid ei mäleta, kuna vallas puudub vastav arhiiv.
Algas suur külavanemate valimiste liikumine, kuna asjaajamine vallas ilma külavanemata oli raskendatud.
18.12.2001 kinnitati uus külavanemate statuut, mis sai aluseks külavanema valimisel.
Pildikülas oli suur probleem Tallinna-Tartu maantee müraga. Hakkasime taotlema mürabarjääri ehitamist. Peetri külas olid probleemid uusehitistega. Algas ju sel ajal intensiivne ehitustegevus selles piirkonnas. Suursoo külas oli suur probleem kohaliku teega. Olemasolev tee oli rajatud üle soo ja iga kevad oli sellel teelõigul liiklemine lausa ohtlik. Tee õõtsus ja liiklus, sellel teelõigul oli päris hirmus sõita.
Tekkis vajadus ühiste arutelude järele. Hakkasid toimuma külavanemate infotunnid. Esimene infotund oli 26.01.2002 Vello Voogi algatusel, kes oli sel ajal vallavalitsuse liige.
Külavanem puutus kokku küsimustega, mida tavainimesena ei olnud võimalik lahendada. Tehti ettepanek anda külavanemale abipolitseiniku õigused. Teostuseni jõudis see aga alles siis, kui külaliikumist hakkas koordineerima Ado Sepa, kes oli RVAKSi esimees ja aktiivne juht.
Külaelu vallas tegi aga keeruliseks see, et iga natukese aja tagant vahetus vallas võim. Külavanem sai mõne probleemi osas vallas kokkuleppe, tuli uus, kes ei teadnud sellest midagi ja kõike tuli alustada otsast peale. Nii venisid lahendused tihti väga pikale. 1998–2004 vahetus kuus vallavanemat, abivallavanemaid aga koguni kümme. (Rae vallast saadud info).
Tegevus oli ühiskondlikel alustel ja probleemidega külaelu edendamisel kaasnesid ka kulud, siis soovitas vallavalitsus moodustada MTÜ Külavanemate Selts. Mitmes külas oli välja kujunenud teatud traditsioonid, mis olid samuti seotud kulutustega (kevadised koristuspäevad, jaanipäev, laste suve lõpetamine ja kooli algus jne). Seltsi asutamise initsiaatorid olid Endel Lepik, Vigo Kumari, Taivo Laherand ja mina. Põhikirja seltsi asutamiseks aitas koostada vallavanem Endel Lepik, korrigeerimisel oli koos kolm külavanemat: mina, Vigo ja Taivo. Koosolek toimus Pildkülas Kaevu tee 2. Sellele järgnes arutelu Assaku Toidutares, millest võtsid osa Endel Lepik, Vaskjala külavanem Aldo Laid, Vigo Kumari, Taivo Laherand ja mina. Seal arutasime põhikirja läbi koos sisse viidud parandustega.
Vigo maksis riigilõivu 100 krooni, kuna vald meile selleks raha ei eraldanud. Põhikiri kinnitati 22.04.2002 Rae vallavalitsuse määrusega. Valla poolt oli aga seltsi tegevuse juhtimine raskendatud, kuna külaliikumist koordineerivad abivallavanemad vahetusid. Seltsi rahalist toetust aga volikogu ei toetanud.
Tegevus külaliikumises hoogustus, kui abivallavanemaks valiti Vello Voog. Aasta pärast asendus ka tema uue inimesega ja nii see tegevus vireles. Uue hoo sai külaliikumine sisse, kui külavanemate tegevust hakkas vallas koordineerima Ado Sepa.
Nüüdseks on saanud 15 aastat tagasi algatatud üritusest kõiki Rae valda ühendav Külade ja Alevike Selts RVAKS, kuhu kuuluvad 5 aleviku ja 27 küla külavanemad. Nende tegevust koordineerib viieliikmeline juhatus, kelle esimees on Sirli Tiik.
Kuna tegevus on ühiskondlikel alustel, siis korraldab Rae vallavalitsus aasta lõpu tänuõhtu. Esimene selline üritus oli 2004 Rae koolimajas Jaan Hiio algatusel.
Suur tänu Taivole, Aldole, Vigole ja Kristi Arule meenutamast antud ajavahemiku tegevust.
Anu Roop
Foto: erakogu
Pildil on Taivo Laherand, Anu Roop ja Vigo Kumari.