Rae valla superkangelane: „Soovitan endasse uskuda ja julge olla, kõik on lahendatav ja vaid tegutsemine viib edasi“

Lagedi kooli 9. klassi õpilane Annabel Sepp pälvis sel sügisel tiitli Rae valla superkangelane. Aastaid tagasi tänu enda ja oma pere südikusele ning heade annetajate abile vähihaigusest võitu saanud Annabel on täna hoolimata muudest tervisemuredest oma südikuse ja pealehakkamisega eeskujuks paljudele. Et noore superkangelasega veidi lähemalt tuttavaks saada, tegi Rae Sõnumid temaga väikese intervjuu. 
  
Annabel, Sina oled Rae valla esimene superkangelane. Mis mõtteid või tundeid sellise tiitli saamine tekitas? 
 
Alguses ma ei saanud aru, millega on tegu või mida see endast kujutab. Aga pärast tegi see mind nii õnnelikuks – see tundus nii suur ja oluline tiitel, nagu oleks oscari võitnud. Sain sellega seoses ka väga palju positiivset tähelepanu ja häid sõnu inimestelt, see tekitas hea tunde. Nii tore on olla märgatud. Sain tiitli peamiselt eeskujuks olemise ja oma loo jagamise eest – endale tundub, et see pole ju midagi, et mul on instagramis vaid 1200 jälgijat. Samas see kinnitas, et ju teen õiget asja.  
 
Sa oled suurepärane näide sellest, et ka piirangutega elu võib olla täisväärtuslik. Sind kimbutab praegu skolioos – tõsine rühihäire, mis mõjutab lülisammast, ja mille tõttu käid kaks korda aastas operatsioonil. Mis aitab Sul positiivset meelt hoida ja teha jätkuvalt asju, mis Sulle meeldivad? 
 
Vahel ikkagi jookseb kokku ja siis nutan lakkamatult, aga peale seda hakkab jälle parem. Ja ega kurb olemine mind ju kuidagi ei aitaks, teeks vaid asjad hullemaks. Mulle ju meeldib teha asju, mis toovad mulle rõõmu ja ma lihtsalt leian viisi, kuidas saan neid teha või vähemalt midagi ligilähedast. Muidugi on hetki, kus tunnen end kõrvalejäetuna, näiteks ma ei saanud tennisetrennides selja tõttu jätkata, kuid see polnud maailma lõpp – leidsin järgmise asja.  
 
Mis Sind igapäevaelus kõige rohkem inspireerib või kõige enam jõudu annab? Kas Sul on mõni hobi või tegevus, mida naudid? 
 
Mulle väga meeldib iluuisutamine, kuid väga raske on leida klubi, kus saaksin treenida – paljusid asju ma siiski ei saa teha, lisaks olen haiguste/operatsioonide tõttu palju eemal. Keeruline on ka trenniaegade klapitamisega, kuna tihtilugu on trennid päevasel ajal ja koolist on võimatu sinna jõuda. Aga püüan ikka võimalikult palju jääle jõuda ja käin jätkuvalt vanematele peale, et saaksime sellel talvel kodupõllule uisuvälja.  
 
Sa panustad igal aastal vabatahtlikuna Pardiralli korraldamisse. Miks see on oluline ja mis selle juures Sulle kõige rohkem rõõmu pakub? 
 
Pardiralli on minu jaoks oluline, sest seal kogutakse raha lastele, kes vajavad ravi või tuge. Just nagu mina omal ajal vajasin. Pool minu ravirahast tuli ju Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidult (teine pool Kingitud Elu kampaania) ning see raha oli samamoodi Pardiralliga kogutud. Lisaks on seal alati tuttavad näod, sõbrad ja toredad inimesed. Koos on lõbus ja päev läheb kiiresti. Pärast on hea tunne tagasi vaadata, et kui suure ja olulise asja me ühiselt ära tegime. Ja muidugi Luive toob alati kingitusi.  
 
Õpid praegu 9. klassis. Millised on Sinu plaanid pärast põhikooli lõpetamist? 
 
Praegu ma ei tea üldse veel, mida ma edasi teen. See on väga raske valik ja ei tahaks hiljem elus kahetseda. Tõenäoliselt valin mõne kutseka, kuid täna on veel täiesti ebaselge, kas või kuhu mul oleks võimalus saada. 16-aastaseks saades olen sisuliselt töövõimetu täiskasvanu, kuid ma ei saa veel aru, kas see annab mulle mingi eelise kutsekooli pääsemisel. Ma ei tea, kas minu hinded on piisavad, et enda soovitud erialale kindlasti koht saada. Õnneks on veel aega ja õpetajad ning vanemad muudkui tuletavad meelde, et hinded tuleb korda teha – kuigi kõike ma lihtsalt ei jõua ega oska. Läheb nii nagu minema peab.  
 
Kui mõni noor tunneb end vahel murelikuna, siis millise väikese julgustava mõtte talle annaksid? 
 
Ma vist küsiks, miks tal on vaja muretseda, sest see ei muuda midagi, kui siis vaid hullemaks. Kuigi mul ema hiljuti just ütles, et muretsemine töötab ja 99% asjadest, mille pärast me muretseme, ei juhtu kunagi. Üldiselt soovitan endasse uskuda ja julge olla, kõik on lahendatav ja vaid tegutsemine viib edasi.  
 
Kui Sa saaksid endale mõne superkangelase võime, siis millise valiksid ja miks? 
 
Tahaksin teleporteerumise võimet! Reisiksin terve maailma läbi ja saaksin liikuda vaevata kohtadesse, kuhu parasjagu tuleb tuju minna.  
 
Kas Sul on mõni unistus, mille tahaksid kindlasti ühel päeval teoks teha? 
 
Unistan sellest, et saaksin elada head elu – mul oleks hea töökoht, saaksin endale lubada asju ja mugavat elustiili. Unistan sellest, et need vardad minu seljast ükskord välja võetaks (kuigi ma ei tea, kas olen siis kõver?).  
 
 
Rae vald korraldas sügisel konkursi valla noortevaldkonna ettevõtlike tunnustamiseks, kuhu said kandidaate esitada kõik soovijad. Tunnustused anti sel korral välja kolmes kategoorias. Teiste seas ka uues kategoorias „Rae valla superkangelane“, mis on mõeldud 7–26-aastasele noorele, kes on omaalgatuslikult aidanud, toetanud, pakkunud lahendusi või olnud vapper keerulistes olukordades. 

Annabel Sepp. Foto: Janek Eslon