Rail Baltica trassi tarvis rajatakse Rae valda viiekilomeetrine süvend

Eesti juhtiv teedeehitusettevõte Verston Eesti alustas koostöös Järelpinge Inseneribürooga Rail Baltica raudtee põhitrassi ehitustöödega Rae vallas. Tegu on 9,2-kilomeetrise Soodevahe-Kangru lõiguga, mis on üks Rail Baltica eripärasemaid teelõike – raudtee kulgeb viie kilomeetri ulatuses süvendis.

„Rail Baltica jaoks rajatav süvend sarnaneb oma suuruselt ja väljanägemiselt Lasnamäe kanaliga ehk Laagna teega Tallinnas, kus kahel pool teed kõrguvad looduslikud paekiviseinad,“ selgitas Verston Eesti projektijuht Andro Aavik. Raudtee rajatakse 55–75 meetri laiusesse süvendisse, kus rööpad hakkavad kulgema kohati kuni 10 meetrit maapinnast madalamal.

Süvendi rajamine nõuab ulatuslikke lõhkamistöid, mis võivad kesta ligikaudu poolteist aastat. Eestis kasutatakse lõhkamist teedeehituses harva. Viimati tehti nii suures mahus lõhkamistöid Tartu maantee Anna liiklussõlme ehitusel, kus trass rajati samuti paekivi sisse. Rail Baltica puhul tehakse lõhkamistöid umbes kolme kilomeetri pikkusel lõigul. Süvendi otstes, kus paekiht on õhem, raiutakse kivi välja hüdrovasaratega. Lõhkamistöödega plaanitakse alustada veebruaris.

Lõhkamistööde piirkond jääb elurajoonidest eemale. Paarisaja meetri raadiuses asub üks elumaja ning tegutseb ettevõte Maag Food. Sealsed elanikud ja töötajad puutusid lõhkamistöödega kokku ka mullu, kui lähedusse rajati Rail Baltica Põrguvälja viadukti süvendit.

Projektijuhi sõnul näitas Põrguvälja viadukti ehituse kogemus, et tänapäevane lõhkamistehnika ei häiri oluliselt kohalikke elanikke. „Iga laengu mõju on täpselt välja arvutatud ning plahvatused summutatakse. Teavitame inimesi sellistest töödest alati varakult ette,“ rõhutas projektijuht.

Väljakaevatav pinnas võetakse taaskasutusse

Süvendist kaevatakse välja 2,5 miljonit kuupmeetrit pinnast, mida Verston Eesti kavatseb osaliselt taaskasutada raudtee muldkeha ehitamisel. Eelkõige on eesmärk väärindada kaevatavat paekivi. „Sellega soovime märkimisväärselt vähendada ehituse keskkonnajalajälge,“ selgitas Aavik.

Rail Baltica raudtee kulgeb Põrguvälja tee alt läbi. Verston Eesti ja Järelpinge Inseneribüroo on juba rajanud sinna tehnosüsteemid ja viadukti, mis valmis novembris. Käesoleva põhitrassi lepingu raames rajatakse lisaks süvendile ka Soodevahe jaama muldkeha, Kurna oja raudteesild, Uuesalu viadukt ning Rae rohesild.

Uuesalu küla saab ajutise ümbersõidutee

Kavandatavatest rajatistest mõjutab piirkonna elanike igapäevaelu enim Uuesalu viadukti ehitus, mis algab järgmise aasta suvel. Viadukt võimaldab tuhande elanikuga Uuesalu küla inimestel ületada Rail Baltica raudteed. Järgmise aasta suvel suletakse olemasolev tee mõneks kuuks ning külaelanikele rajatakse ajutised ümbersõidu- ja kergliiklusteed.

Tulevane Rae rohesild võimaldab metsloomadel liikuda üle rongitunneli segamatult raudtee teisele poolele.

2027. aastasse planeeritud Kurna oja raudteesild on ehituslikult keerukam projekt, kuna oja suubub Ülemiste järve ning on osa Tallinna veehaardesüsteemist. Seetõttu tuleb silla rajamisel järgida ehituslikke eritingimusi.

Trassilõigule jääb ka Rae valla jaoks oluline Assaku peatus. Vald plaanib Assakule rajada tulevikus transpordisõlme, kus lisaks rongile hakkavad peatuma ka maakondlikud bussid. Hanke osana ehitatakse valmis ooteplatvormid süvendist kuni platvormipealse pinnani.

Ehitusprojekt valmib kolme aastaga

Ehitusprojekti maksumus on kokku 70,8 miljonit eurot, milleks esitasid ühispakkumise Verston Eesti ja Järelpinge Inseneribüroo. Tööde tellija on Rail Baltic Estonia.

Rail Baltica Soodevahe-Kangru põhitrassi lõik peab valmima 2028. aasta jaanuaris. Novembris alustas Verston Eesti eeltöödega, sealhulgas kasvupinnase eemaldamisega. Järgneva 18 kuu jooksul toimub paralleelselt ka erinevate etappide projekteerimine.

Verston Eesti ja Järelpinge Inseneribüroo jaoks on see kuues Rail Baltica projekt. Eelmise aasta detsembris alustati Rae vallas Rail Baltica Põrguvälja tee maanteeviadukti ehitamist, mis sai valmis novembris. Tänavu hakati Raplamaal ehitama Juula ja Alu maanteeviadukti, Kodila raudteesilda ning Rapla maakonna põhitrassi I ja II etappi. Septembris sõlmisid ettevõtted lepingu ka Raplamaa põhitrassi IV etapi ehitamiseks Rapla ja Kehtna vallas.

2010. aastal tegevust alustanud Verston on kasvanud Eesti juhtivaks teedeehituse ja korrashoiu täisteenust pakkuvaks ettevõtteks, mis panustab valdkonna arengusse, kaasajastamisse ning efektiivsuse suurendamisse. Verston Grupp on seadnud ambitsioonika eesmärgi saada Euroopa juhtivaks ettevõtteks kestliku ja multimodaalse taristu rajamisel. Kümne aastaga soovitakse vähendada ettevõtte tegevusest tekkivat CO2 emissiooni vähemalt 80%.

Ettevõte on koos partneritega ehitanud mitu riigile olulist objekti, näiteks Reidi tee Tallinnas, kommunismiohvrite memoriaali taristu, Saarde tuulepargi teedetaristu, Tallinna ja Ämari lennujaama laiendused, asfalteerinud Tartu maantee Võõbu–Mäo neljarajalised lõigud, äsja valmis Pärnu–Uulu neljarajaline teelõik ning Sopi–Tootsi tuulepargi teedetaristu. Ettevõte annab tööd ligi 330 inimesele.

Foto: Rail Baltica