Tuleohutus algab meist endist

Külmade ilmade saabudes algab taaskord periood, mil päästjad saavad palju väljakutseid, mis seotud hoonetulekahjudega. Selliseid õnnetusi on aga tegelikult äärmiselt lihtne ära hoida ning kindlasti tasub tuleohutusalased teadmised edasi anda kõikidele pereliikmetele, k.a sageli üksi kodus olevatele koolilastele, ning jälgida, et ka ühistutes üksinda elavad vanemad inimesed oleksid kaaselanike poolt hoitud ning pideva jälgimise all. Tuleohutus algab meist endist.

Peamised põhjused, millest tulekahjud alguse saavad, on hooletu suitsetamine, toidu kõrbemine, valesti paigaldatud või hooldamata jäetud elektriseadmed ning -paigaldised ja loomulikult ka küttekolded, milles kasutatakse tahket kütust ning mille omanikud unustavad sageli, et iga küttehooaja alguses peab korstna puhastama korstnapühkija.

Suitsetamine siseruumides, rõdudel ja akendel – ka see on murekohana välja tulnud kodunõustamisi tehes. Inimesed on rahulolematud naabritega, kes seda teevad ning näevad selles ohtu, kuna rõdul asuvad esemed (lillekastid, toolid jms) on kergesti tuld võtvad, kui suitsukoni või põlev tuhk neile lendab. Tuule abil võib see päris hästi lennata, ka diagonaalis, mitte ainult allapoole kukkuda. Toas suitsetamise tagajärjel on sel aastal tulekahju alguse saanud üle pooltel juhtudel kõikidest hoonetulekahjudest. Selle aasta üheksa kuu jooksul on puhkenud 21 eluhoonetulekahju, kus on hukkunud ka inimesed. Vaid neljas sellises kodus oli olemas toimiv suitsuandur. Eluhoonetulekahjusid, kus inimesed on viga saanud, puhkes samas vahemikus 44 ning neist 19 juhul oli olemas toimiv suitsuandur. Eelmisel aastal tehtud kodunõustamiste käigus selgus, et nõuetekohaselt paigaldatud ja toimiv suitsuandur puudus igas neljandas külastatud eluruumis. See näitab, et elupäästvaid andureid on kodudes jätkuvalt liiga vähe ning see omakorda suurendab traagiliste õnnetuste riski. 

Küünlad ja viirukid peavad olema pideva järelevalve all

Pimedal ajal ning eriti enne jõule kasutatakse meeleolu loomiseks palju küünlaid, kuid kindlasti peab teadma, et küünlad vajavad tulekindlat alust. Lisaks ei ole nende koht ei kardinate ega muude kergesti tuld võtvate materjalide läheduses. Samasse kategooriasse kuuluvad ka viirukid, millest näiteks kuu aega tagasi sai ühes Tallinna korteris alguse tulekahju, kuna viiruki kuum tuhk süütas magamistoas padja. Ei saa unustada väikeseid lapsi, kes küünla vastu huvi võivad tunda, akna avamisel ootamatult tekkinud tuuleiili, mis kardinasaba leegi sisse viib või ka meie lemmikloomi, kes küünla ümber võivad ajada. Olgem tähelepanelikud ja ärgem rikkugem küünlatule hubasusest saadavat rõõmu hooletusest lahti pääsenud tulega.

Toidukõrbemised 

Toidukõrbemine on suisa igapäevane teema. Vähe sellest, et minnakse teise tuppa ja unustatakse valmiv toit sootuks, aga mõnikord minnakse koguni kodust ära ja unustatakse toit pliidile. Selliste juhtumite sagenemine teeb meile tõelist muret, sest kui põlema süttinud toidu vahetus läheduses on kergesti süttivaid esemeid, siis on õnnetus kohal ning kui inimest kodus ei ole või ta teises toas magusat und näeb, võib teda heal juhul äratada vaid töökorras suitsuandur. Siinkohal tasub kindlasti meelde tuletada, et suitsuanduritel on sõltuvalt tootjast erinev eluiga ning andurit tuleb igakuiselt testida testnupule vajutamisega ning jälgida ka tagaküljel olevat kuupäeva. Isegi, kui testnupule vajutades näib andur töötavat, tuleb kuupäeva möödudes see ohutuse huvides siiski uue vastu vahetada.

Elekter on meie igapäevane elu osa, kuid sellega peab olema ettevaatlik

Elektriseadmete juures on kohane rõhutada, et turvalisuse huvides tasuks üle vaadata kogu pere nutiseadmete laadimise harjumused – neid ei laeta öösel, sülearvutit ei tohi pärast väsitavat kodukontoripäeva unustada diivanipatjade vahele ning ka suuri kodumasinaid ei panda ööseks tööle, hoolimata sellest, et elektrikulu on öösel veidike odavam. Üle ei tohi koormata ka pikendusjuhtmeid ega moodustada neist iseseisvat elektrisüsteemi. Kui kodu elektrijuhtmestik on vananenud, tuleb mingil hetkel seegi välja vahetada. Elekter on meie igapäevane vältimatu abimees ja elu elementaarne osa, aga see on ohtlik, kui seadmed või juhtmed korras pole. Kindlasti tasub kohale kutsuda elektrik, kui tundub, et midagi kusagil säriseb.

Küttekoldeid peab regulaarselt hooldama

Küttekoldeid on oluline regulaarselt ja korrektselt hooldada, sest vastasel juhul võib neist alguse saada tulekahju. Kütteperioodi eel ja ajal peab meeles pidama, et iga elaniku kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad. Tahkeküttega elamistes peab lisaks suitsuandurile kindlasti olemas olema ka vingugaasiandur.

Ohutu kütmise meelespea:

· Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid.
· Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas.
· Ära sulge siibrit liiga vara.
· Ära ehita ise kütteseadmeid, usalda see töö pottsepa hooleks. Pottseppade kontakte edastab päästeala infotelefon 1524. Pottseppade kontakte on võimalik leida lehelt www.pottsepad.ee.
· Tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal.
· Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses.
· Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisse langenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp.
· Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Võimalusel (eriti kamina puhul) kasuta lehtpuid. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada.
· Nii kamina kui ka ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem, kui väiksem.

Suitsuandur päästab elusid

On ilmselge, et kõigel ei jõua igapäevaselt silma peal hoida ning valvata, kuid just seepärast ongi suitsuandur suurepäraseks abimeheks. Töökorras suitsuandur teavitab meid tuleohust juba minuti jooksul. See abimees saab meid aga aidata vaid juhul, kui ka meie teda aitame – kontrollime testnupu vajutamisega anduri korrasolekut üks kord kuus. Sellest annab meie usin sõber teada valjuhäälse piiksatusega. Kui aga suitsuandur regulaarseid vaikseid piiksatusi hakkab tegema, on see märk sellest, et on aeg patareid vahetada või toode hoopistükkis uue vastu välja vahetada. Sageli inimesed ei tea, et mitte ainult patareidel, vaid ka anduril endal on soovituslik tööiga. See on reeglina 3–10 aastat ning seda saab kontrollida anduri tagaküljel olevat kuupäeva vaadates. Arvestades, et suitsuandur on kohustuslik juba aastast 2009, on paljudes kodudes kindlasti aeg andur välja vahetada.

Suitsuandur on meie kõige odavam elukindlustus

Üsna sageli esineb viimasel ajal ka juhtumeid, mil anduri töötamist eiratakse põhjusel, et see jah iga asja peale piiksub. See ongi koht, kus tuleks anduri korrasolekut testida. Andur reageerib tõepoolest iga suitsu peale (sageli ka tordivulkaanide jms peale), sest see ongi selle seadme eesmärk.

Päästjate jaoks moodustavad andurite tühiväljakutsed täna väga suure hulga. Loomulikult sõidame me kohale, kuid mis siis, kui keegi teine, kel probleem tõsine, samal ajal abita jääb? Seepärast veelkord! Inimesed, olge hoolikad – kontrollige oma suitsuanduri töökorras olekut ning puhastage seda tolmust täpselt sama regulaarselt, kui koristate oma tube. Ärge suitsetage koridoris ega eluruumides ning paluge seda mitte teha ka naabritel. Kui suitsetaval naabril andurit ei ole, siis võivad kogu kortermaja suuremast õnnetusest päästa just need elanikud, kellel see olemas on – juhul, kui siis juba liiga hilja ei ole.  Jälgige, et iga toit, mida küpsetate, valmiks söögitegija valvsa pilgu all.

Kindlasti tasub kortermajas elades jälgida oma naabreid – kui tundub, et mõnes korteris on saatuse tahtel ning elu vingerpusside kiuste mõni eakas inimene üksi elamas, siis külastage teda ning aidake suitsuanduri soetamisega. Kui tegu on aga naabriga, kes abi ei soovi, kuid tema elustiil viitab ilmselgele ohule (näiteks alkoholisõbrad), siis andke sellisest naabrist esimesel võimalusel teada kohaliku linnaosavalitsuse sotsiaalosakonda.

Kuidas andurit paigaldada

Eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et 92% eluruumides on suitsuandur paigaldatud ning 83% elanikest peab suitsuandurit väga oluliseks. Kahjuks on aga tekkimas uus murekoht – üha sagedamini tuvastatakse tulekahjupaikades suitsuandureid, mis polnud töökorras. Kui asute suitsuandurit välja vahetama, tasub järgida seadmega kaasas olevaid juhiseid, mis tagavad perele ohutuse. Suitsuandur tuleb paigaldada magamistoa ees asuva toa, koridori või esiku lakke – seal avastab andur kõigist eluruumi osadest alguse saanud tulekahju ning hoiatab magajaid. Lisakaitse saamiseks tasub andur paigalda ka magamistuppa ja ülejäänud tubadesse. Mitmekorruselises majas tasub paigalda lisakaitseks vähemalt üks suitsuandur igale korrusele. Köögis või vannitoas võib suitsuandur aurude tõttu anda häiret ka siis, kui tulekahju pole – seetõttu ei ole mõtet sinna suitsuandureid paigaldada. Avatud köögiga ruumis tuleb andur paigalda elutoapoolsesse osasse.

Vingugaasiandur on kohustuslik!

2022. aasta algusest on tahkekütusega köetavates hoonetes kohustuslik ka vingugaasiandur, mille töökorda tuleb samuti regulaarselt kontrollida. Aegunud või rikkis andur tuleb kindlasti välja vahetada. Paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest juhistest.

Hea teada! 

Kui tunned, et vajad tuleohutustalast nõu, siis kutsu koju päästjad. Me aitame kindlasti ka anduri paigaldamisega, kui sellega ise hätta jääd. Kodunõustamise saad tellida päästeala infotelefoni 1524 kaudu. Nõustamine on tasuta. Rohkem koduse tuleohutuse kohta vaata www.kodutuleohutuks.ee ning palu seda kindlasti vaadata ka oma pere lastel.